Martsipanilegend

Ühe legendi kohaselt leiutati martsipan Itaalias suure saagipuuduse aastal, kui mandlid osutusid ainsaks tooteks, mis kõik raskused üle elas. Just siis hakkasid vilunud itaallased sellest leiba, pitsaid ja magusat martsipani valmistama. Prantslased omakorda väidavad, et nemad olid need, kes leiutasid martsipani. Ja kuidas on siis sakslastega, kellel on oma martsipani pealinn – endine hansalinn Lübeck (Tallinn oli muide samuti hansalinn)? Lõppude lõpuks on nad juba sajandeid valmistanud kõige maitsvamat ja kvaliteetsemat martsipanimassi (vana salajase retsepti järgi!), mida kasutavad kondiitrid üle kogu Euroopa! Ja sõna ise pärineb tõenäoliselt saksa keelest …

Ja muidugi on Eestil oma legend martsipani päritolust, mis sai laialdaselt tuntuks tänu imelise eesti kirjaniku Jaan Krossi tööle.

"Mardileib"

Vastavalt Krossi raamatule „Mardileib“ töötas Euroopa vanimas apteegis – Tallinna Raeapteegis (esimest korda nimetatud kirjalikes allikates 1422. aastal) – nutikas apteekriõpilane Mart. Kord jäi raehärra Kalle haigeks ning meister Johann lubas talle valmistada imerohtu nimega mitridaatsiumi. Paraku oli meistril tugev nohu ning ta aevastas pulbrid nõude pealt maha, seetõttu imerohtu pidi tegema õpilane Mart. Tema pani rohtu teisi, maitsvamaid aineid, sest ta pidi koos raehärraga seda rohtu võtma (järsku see oli mürgine!) ning muidu raehärra saaks Mardi näoilmest aru, kuivõrd vastik maitse on rohul. Kokkuvõttes apteekriõpilase tehtud rohi meeldis raehärrale väga ja see ravis tema kõhu terveks. Raehärra pani Mardi kokku segatud rohule nimeks “Mardileib”, et ka harimata inimesed sellest aru saaksid.

Tallinna Raekoda

Tallinna Raeapteegis teati ka tegelikult martsipani kasulikest omadustest ning martsipani tehti juba 17. sajandi alguses, kui Arent Passer valmistas nimetatud apteegi jaoks kaks martsipanivormi linnavapi kujutisega. 1806. aastal alustas Tallinna kondiiter Lorenz Caviezel juba sihipärast martsipanfiguuride tootmist.

Pärslased

Samas kõike teada tahtvad ajaloolased kalduvad arvama, et martsipan on Pärsia päritolu maiustus, kuigi pärsia traditsioonis ei olnud sel tänapäeva nime ega tähendust. Arst Abu-Bakr Mohammad Ibn-Zakariya al-Razi ehk Rhazes (865–925) ülistas seda idamaist maiustust eeskätt kui ravimit. Tema toonitas martsipani soodsat mõju nii aju mahule kui ka talitlusele, kuid manitses liialdamise eest, mis võib põhjustada rasvumist (see on ju kaloritest energiapomm!). Martsipan kahtlemata parendab aju tööd, sest selles sisalduvates mandlites on palju letsitiini, mis kaasaegse biokeemia järgi soodustab närvirakkude tööd.

Euroopa taotlejad

Peale Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Eesti maiustasid martsipaniga ülikud Hispaanias, Hollandis ja Venemaal (ka imperaatorid!). Lisaks osutus see väga nõutuks Austrias ja Ungaris. Tänagi on martsipanimaiustused eurooplaste hulgas väga populaarsed.

Mis võib olla parem maitsvatest kingitustest jõuluks Saksamaal või Ungaris ning muidugi Eestis? Kas ei „sütita” martsipanist süda ükskõik millise kaunitari südant Valentini päeval?

Peene maitsega inimene kahtlemata hindab niisugust kingitust.

Teie ostukorvi