Ühe legendi kohaselt leiutati martsipan Itaalias suure ikalduse aastal, kui mandlid osutusid ainsaks viljaks, mis kõik raskused üle elas. Just siis hakkasid vilunud itaallased sellest leiba, pitsasid ja magusat martsipani valmistama. Prantslased omakorda väidavad, et nemad olid need, kes leiutasid martsipani.
Ja kuidas on siis sakslastega, kellel on oma martsipani pealinn – endine hansalinn Lübeck (Tallinn oli muide samuti hansalinn)? Lõppude lõpuks on nad juba sajandeid valmistanud kõige maitsvamat ja kvaliteetsemat martsipanimassi (vana salajase retsepti järgi!), mida kasutavad kondiitrid üle kogu Euroopa! Ja sõna ise pärineb tõenäoliselt saksa keelest …
Krossi raamatu „Mardileib“ järgi töötas Euroopa vanimas apteegis – Tallinna Raeapteegis (esimest korda nimetatud kirjalikes allikates 1422. aastal) – nutikas apteekriõpilane Mart.
Kord jäi raehärra Kalle haigeks ning meister Johann lubas talle valmistada imerohtu nimega mitridaatsium. Paraku oli meistril tugev nohu ning ta aevastas pulbrid aluselt maha, seetõttu pidi imerohtu tegema õpilane Mart. Tema pani ravimisse teisi, maitsvamaid aineid, sest ta pidi koos raehärraga seda rohtu võtma (järsku see on mürgine!) ning raehärra saaks Mardi näoilmest aru, kui vastik maitse ravimil on.
Kokkuvõttes apteekriõpilase segatud ravim meeldis raehärrale väga ja see tegi tema kõhu terveks. Raehärra pani Mardi segatud rohule nimeks „Mardileib“, et ka harimata inimesed sellest aru saaksid.
Tallinna Raeapteegis teati ka tegelikult martsipani kasulikest omadustest ning martsipani tehti juba 17. sajandi alguses, kui Arent Passer valmistas nimetatud apteegi jaoks kaks martsipanivormi linnavapi kujutisega. 1806. aastal alustas Tallinna kondiiter Lorenz Caviezel sihipärast martsipanfiguuride valmistamist.
Samas kõike teada tahtvad ajaloolased kalduvad arvama, et martsipan on Pärsia päritolu maius, kuigi pärsia traditsioonis ei olnud sel tänapäevast nime ega tähendust. Arst Abu-Bakr Mohammad Ibn-Zakariya al-Razi ehk Rhazes (865–925) ülistas seda idamaist maiustust eeskätt kui ravimit. Tema toonitas martsipani soodsat mõju nii aju mahule kui ka talitlusele, kuid manitses liialdamise eest, mis võib põhjustada rasvumist (see on ju kaloritest energiapomm!). Martsipan kahtlemata parendab aju tööd, sest selles sisalduvates mandlites on palju letsitiini, mis kaasaegse biokeemia järgi soodustab närvirakkude tööd.
Peale Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Eesti maiustasid martsipaniga ülikud Hispaanias, Hollandis ja Venemaal (ka imperaatorid!). Lisaks osutus see väga nõutuks Austrias ja Ungaris. Tänagi on martsipanimaiustused eurooplaste hulgas väga populaarsed.
Mis võib olla parem maitsvatest kingitustest jõuluks Saksamaal või Ungaris ning muidugi Eestis? Kas ei „sütita“ martsipanist süda ükskõik millise kaunitari südant valentinipäeval?
Peene maitsega inimene kahtlemata hindab niisugust kingitust.
Registreeru meie postiloendisse, et saada viimaseid uuendusi ja pakkumisi.
Pikk tänav 40, 10133 Tallinn, Eesti
E-post: info@martsipan.ee
Telefon: +372 5553 2626
Esmaspäev – Pühapäev
10:00 – 18:00
Copyright © 2024 Marzipan Gallery – Kõik õigused kaitstudMade by DIGIELU
